Topic

Style Guide - The Name of the Church (Pacific Languages)

 

The Newsroom topic Style Guide - The Name of the Church was updated on 15 August 2018. The following are translations of the style guide in several Pacific languages:

  

Le nom de l’Église (French)

Russell M. Nelson, président de l’Église de Jésus-Christ des Saints des Derniers Jours, a fait la déclaration suivante concernant le nom de l’Église :

Le Seigneur a fait comprendre à mon esprit l’importance du nom qu’il a révélé pour son Église, c’est à dire l’Église de Jésus-Christ des Saints des Derniers Jours.  Nous avons encore à faire pour nous mettre en accord avec sa volonté. Ces dernières semaines, plusieurs dirigeants et départements de l’Église ont lancé les mesures nécessaires pour le faire. D’autres informations complémentaires sur ce sujet important seront disponibles dans les prochains mois.

Veuillez vous référer au guide stylistique mis à jour dans la salle de presse, qui donne des directives sur la manière de mentionner correctement le nom de l’Église de Jésus-Christ des Saints des Derniers Jours. Dans les prochains mois, les sites Web et la documentation de l’Église seront mis à jour pour refléter cette directive du président Nelson.

Guide stylistique - Le nom de l’Église

Le nom officiel de l’Église est Église de Jésus-Christ des Saints des Derniers Jours. Ce nom complet a été donné par une révélation de Dieu à Joseph Smith en 1838.

  • Dans la première mention, le nom complet de l’Église est préférable : « Église de Jésus-Christ des Saints des Derniers Jours ».
  • Si vous avez besoin d’une mention abrégée, nous recommandons les termes « Église » ou « Église de Jésus-Christ ». L’usage des termes « Église rétablie de Jésus-Christ » est correct et recommandé.
  • Le terme « Église mormone » est appliqué publiquement depuis longtemps comme sobriquet à l’Église mais ce n’est pas un titre autorisé, et l’Église recommande de ne pas l’employer. Par conséquent, veuillez éviter d’utiliser l’abréviation « SDJ » ou le surnom « mormon » comme substitut du nom de l’Église, tel que l’on voit dans « Église mormone », « Église SDJ » ou « Église des Saints des Derniers Jours ».
  • À propos des membres de l’Église, il est préférable de dire « les membres de l’Église de Jésus-Christ des Saints des Derniers Jours ». Nous demandons que le terme « Mormon » ne soit pas utilisé.
  • L’usage de « mormon » est correct dans les noms propres tels que le Livre de Mormon ou comme adjectif dans des expressions historiques telles que « Piste mormone ».
  • Le terme « mormonisme » est inexact et n’est pas recommandé. Lorsqu’il s’agit de décrire la combinaison de la doctrine, de la culture et du mode de vie propre à l’Église de Jésus-Christ des Saints des Derniers Jours, les termes « l’évangile rétabli de Jésus-Christ » sont exacts et préférables.
  • Lorsque l’on parle des personnes ou des organisations qui pratiquent la polygamie, on doit préciser que l’Église de Jésus-Christ des Saints des Derniers Jours n’est pas affiliée à des groupes polygames.

Te i’oa o te ’Ēkālesia (Tahitian)

’Ua pūhara te peresideni o Te ’Ēkālesia a Iesu Mesia i te Feiā Mo’a i te mau Mahana Hope’a Nei, ’o Russell M. Nelson, i teie parau i muri nei nō ni’a i te i’oa o te ’Ēkālesia :

’Ua tūra’i pāpū te Fatu i roto i tō’u ferurira’a i te parau nō te faufa’a rahi o te i’oa tāna i heheu mai nō tāna ’Ēkālesia, ’oia ho’i Te ’Ēkālesia a Iesu Mesia i te Feiā Mo’a i te mau Mahana Hope’a Nei. E ’ohipa ri’i ā tei tītauhia ia tātou ’ia rave nō te tū’ati roa i tōna hina’aro. I te mau hepetoma i ma’iri a’enei, e rave rau feiā fa’atere o te ’Ēkālesia ’e te mau tuha’a fa’atere tei ha’amata i te mau ’ohipa tītauhia nō te rave i te reira. E tae mai te tahi atu ā mau ha’amāramaramara’a nō ni’a i teie tumu parau faufa’a rahi i roto i te mau ’āva’e i muri nei.

E hi’o i te mau arata’ira’a nō ni’a i te pāpa’ira’a tei fa’a’āpīhia i ni’a i te tahua natirara Newsroom, tei roto te mau arata’ira’a nō te fa’ahiti-tano-ra’a i te parau nō Te ’Ēkālesia a Iesu Mesia i te Feiā Mo’a i te mau Mahana Hope’a Nei. I te mau ’āva’e i muri nei, e fa’a’āpīhia te mau tahua natirara ’e te mau mātēria a te ’Ēkālesia nō te pe’e i teie arata’ira’a a te peresideni Nelson.

Mau arata’ira’a nō ni’a i te pāpa’ira’a - Te i’oa o te ’Ēkālesia

Teie te i’oa mana o te ’Ēkālesia, ’oia ho’i Te ’Ēkālesia a Iesu Mesia i te Feiā Mo’a i te mau Mahana Hope’a Nei. ’Ua hōro’ahia mai te i’oa tā’āto’a nā roto i te heheura’a a te Atua ia Iosepha Semita i te matahiti 1838 ra.

  • ’Ia fa’ahiti-mātāmua-hia tōna parau, ’ia fa’ahitihia te i’oa tā’āto’a e au ai : « Te ’Ēkālesia a Iesu Mesia i te Feiā Mo’a i te Mau Mahana Hope’a Nei ».
  • Mai te mea e hina’arohia te hō’ē i’oa poto ri’i a’e, tē fa’aitoitohia nei ’ia fa’a’ohipahia te mau parau « Te ’Ēkālesia » ’aore rā « Te ’Ēkālesia a Iesu Mesia ». ’Ua tano ato’a te parau « Te ’Ēkālesia a Iesu Mesia i fa’aho’i-fa’ahou-hia mai », ’e tē fa’aitoito-ato’a-hia ra te reira.
  • Noa atu ē, ’ua fa’a’ohipa-maoro-hia e te ta’ata te i’oa ra « ’Ēkālesia momoni » ’ei i’oa pi’i nō te ’Ēkālesia, e ’ere te reira i te hō’ē i’oa mana, ’e tē fa’aitoito nei te ’Ēkālesia ’eiaha e fa’a’ohipa i te reira. Nā reira ato’a, ’eiaha na e fa’a’ohipa i te parau poto ra « Feiā Mo’a » ’aore rā te i’oa pi’i « Momoni » nō te i’oa o te ’Ēkālesia, mai tei ’itehia i roto i te parau « ’Ēkālesia momoni » ’aore rā « ’Ēkālesia Feiā Mo’a » ’aore rā « ’Ēkālesia o te Feiā Mo’a i te Mau Mahana Hope’a Nei ».
  • ’Ia fa’ahiti-ana’e-hia te parau nō te mau melo o te ’Ēkālesia, e mea au a’e ’ia parau « te mau melo o Te ’Ēkālesia a Iesu Mesia i te Feiā Mo’a i te mau Mahana Hope’a Nei » ’aore rā « te Feiā Mo’a i te Mau Mahana Hope’a Nei ». Tē ani nei mātou ’eiaha te parau ra « Te mau momoni » ’ia fa’a’ohipahia.
  • E mea tano te ta’o « Momoni » i roto i te mau i’oa topa ’aore rā ’ei ha’apāpū i’oa mai tei ’itehia i roto i te parau fa’aha’amana’ora’a i te tere o te mau pionie « Mormon Trail [Purūmu momoni] ».
  • ’Aita i tano te parau « te ha’apa’ora’a momoni » ’e ’eiaha e fa’a’ohipahia. Nō te fa’ata’a i te ha’api’ira’a tumu, te ta’ere ’e te huru orara’a ta’a ’ē hō’ē roa o Te ’Ēkālesia a Iesu Mesia i te Feiā Mo’a i te mau Mahana Hope’a Nei, ’ua tano a’e te parau « te ’evanelia a Iesu Mesia tei fa’aho’i-fa’ahou-hia mai » ’e e mea au a’e.
  • ’Ia fa’ahitihia te parau nō te mau ta’ata ’e te mau fa’anahora’a e rave nei i te peu fa’aipoipora’a i te vahine rau, ’ia parauhia ē, ’aita Te ’Ēkālesia a Iesu Mesia i te Feiā Mo’a i te mau Mahana Hope’a Nei e tū’ati nei i te mau pupu fa’aipoipora’a vahine rau.

Āt eo Etan Kabun̄ eo (Marshallese)

Būreejtōn Russell M. Nelson jān Kabun̄ Eo an Jisōs Kraist im Armej ro Rekowjarjar ilo Raan-ko Āliktata ekar kwaļo̧k ennaan in kōn āt eo etan Kabun̄ eo:

Irooj ekar im̧we kōļmenļo̧kjeņ eo aō kōn aorōk eo an āt eo etan Ekar kwaļo̧k kōn Kabun̄ eo An, aaet Kabun̄ Eo an Jisōs Kraist im Armej ro Rekowjarjar ilo Raan-ko Āliktata. Ewōr ippād jerbal eo im̧aad n̄an bōktok kōj make ilo aenōm̧m̧an ippān Ankilan. Ilo wiik ko kiiō, elōn̄ ritōl ro an Kabun̄ in im radik ko rekar jino bun̄tōn ko remenin n̄an kōm̧m̧an āindein. Meļeļe ko jet kōn menin eaorōk enaaj pojak ilo allōn̄ kane rej pedo tok.

Lale laajrak in tōl in ekāāl ilo Newsroom, eo ej letok tōl kōn wāween eo ejejjet n̄an kōjerbale ak kōnono kōn Kabun̄ Eo an Jisōs Kraist im Armej ro Rekowjarjar ilo Raan-ko Āliktata. Ilo allōn̄ kein rej itok, website ko an Kabun̄ in im kein katakin renaaj kōkāāli bwe ren iookļo̧k tōl eo jān Būreejtōn Nelson.

Laajrak in Tōl - Āt eo etan Kabun̄ eo

Āt ejejjet etan Kabun̄ eo an Jisōs Kraist im Armej ro Rekwojarjar ilo Raan-ko Āliktata. Likio in āt eo kar letok kōn revelesōn jān Anij n̄an Josep Smith ilo 1838.

  • Ilo meļeļe eo jinoin, likio etan Kabun̄ eo n̄an kōjerbale: “Kabun̄ eo an Jisōs Kraist im Armej ro Rekwojarjar ilo Raan-ko Āliktata.”
  • N̄e ej menin aikuj n̄an kōkaduiki meļeļe eo, naan ko “Kabun̄ eo” ak “Kabun̄ eo an Jisos Kraist” emōj rōjan̄ n̄an kōjerbale. “Jepļaaktok eo an Jisōs Kraist eo an Jisōs Kraist” ej barāinwōt jejjet im mōj rōjan̄ n̄an kōjerbale.
  • Tōre in me naan eo “Mormon Church” ak Kabun̄ an Mormon eto an armej kōjerbale n̄an etan juon an Kabun̄ in, ejjab juon taitōļ ak āt emālim, im Kabun̄ in ej rōjan̄ n̄an jab kōjerbale. Barāinwōt, jouj im jab kajjieon̄ kōjerbale kōkkaduduin “LDS” ak etan eo juon “Mormon” āinwōt āt ko rej bōk jikin āt eo etan Kabun̄ in, āinwōt “Mormon Church,” “LDS Church,” ak “Kabun̄ eo an Armej ro Rekwojarjar ilo Raan-ko Āliktata.”
  • N̄e kōnono n̄an membōr ro an Kabun̄ eo, naan kein “ro uwaan Kabun̄ eo an Jisōs Kraist im Armej ro Rekowjarjar ilo Raan-ko Āliktata” ak “Armej ro Rekwojarjar ilo Raan-ko Āliktata” em̧m̧an kōjerbale. Kōm̧ij kajjitōk bwe naan in “Mormon” jen jab kōjerbal.
  • “Mormon” ej jim̧we kōjerbale ilo āt ko rekkar āinwōt Book of Mormon eo ak n̄e kōjerbale āinwōt juon adjective āinwōt naan ko rebun̄bun̄ ilo bwebwenato āinwōt “Mormon Trail.”
  • Naan eo “Mormonism” ejjab jejjet im jej jab aikuj in kōjerbale. N̄e kōmeļeļeik kobain katak ko, m̧anit im wāween mour eo ejenolo̧k n̄an Kabun̄ eo an Jisōs Kraist im Armej ro Rekowjarjar ilo Raan-ko Āliktata, naan eo “jepļaaktok eo an gospel eo an Jisōs Kraist” ej jejjet im mālim.
  • N̄e kōnono n̄an armej ro ak doulul ko me rej mour kōn pālele ak m̧are elōn̄ļo̧k jān juon pāleer, ej aikuj kwaļo̧k bwe Kabun̄ eo an Jisōs Kraist im Armej ro Rekowjarjar ilo Raan-ko Āliktata ejjab m̧ōttan armej ro rej pālele elōn̄ļo̧k jān juon pāleer.

Aran te Ekaretia (Kiribati)

Beretitenti Russell M. Nelson man Ana Ekaretia Iesu Kristo ibukiia Aika Itiaki ni Boong aika Kaitira e kanakoa te rongorongo ni kaineti ma aran te Ekaretia:

Te Uea e a tia ni kamatoa n au iango kakawakin te ara are E a tia ni kaokia ibukin Ana Ekaretia, ae Ana Ekaretia Iesu Kristo ibukiia Aika Itiaki ni Boong aika Kaitira. Iai mwakuri aika a tei imwaira ni karokoira bwa ti na boraoi ma Nanona. Tabeua wiiki n nako, a mwaiti taan kairiiri n te Ekaretia ao taabo ni mwakuri ae a tia ni moana irakin baika a riai ni karaoaki. Rongorongo riki tabeua iaon te waaki ae e kakawaki aei e na tauraoi inanon namwakaina aika imwaira. 

Taraa tuan te koroboki ae e a tia n rinanoaki ibukin te Ru-ni-Kareke rongorongo, are e katauraoa te kawai bwa e na kangaa raoi aron te reitaki nakon Ana Ekaretia Iesu Kristo ibukiia Aika Itiaki ni Boong aika Kaitira. Inanon namwakaina aika imwaira, ana webutiaite te Ekaretia ao bwai ni wareware a na kabouaki ni kaineti ma te kaetieti mai iroun Beretitenti Nelson.

Tuan te Koroboki –Aran te Ekaretia

Aran te Ekaretia ni koaua bon Ana Ekaretia Iesu Kristo ibukiia Aika Itiaki ni Boong aika Kaitira. Te ara ae e bwanin e bon karekeaki man te kaotioti mai iroun te Atua nakon Iotebwa Timiti n 1838.

  • N te moan kakoaua, bwaninin aran te Ekaretia ae bwainaki: “Ana Ekaretia Iesu Kristo ibukiia Aika Itiaki ni Boong aika Kaitira.”
  • Ngkana e kainnanoaki kauarerekeana, te taeka ae “te Ekaretia” ke “Ana Ekaretia Iesu Kristo” a kaungaaki. Ana “Ekaretia Iesu Kristo ae e kaokaki” e bon eti naba ao e kaungaaki.
  • Ngkai te taeka ae “Te Ekaretia ni Moomon” e a rangi ni maan ni kabonganaki bwa aran naba te Ekaretia, e bon aki kariaiakaki bwa te ara, ao te Ekaretia e aki kaungaa kabonganakina. Ngaia are, taiaoka tai manga kabongana te kauarereke “LDS ke te ara riki ae “Moomon” bwa onean mwiin aran te Ekaretia, n aron ae “Ekaretia Moomon,” “te Aro n LDS,” ke “Ekaretia ibukiia Aika Itiaki.”
  • Ngkana a taekinaki kaain te Ekaretia, te ara ae “membwa n Ana Ekaretia Iesu Kristo ibukiia Aika Itiaki ni Boong aika Kaitira” ke “Aika Itiaki ni Boong aika Kaitira” e na kabonganaki. Ti tua bwa te ara ae “Moomon” e na aki kabonganaki.
  • “Moomon” e bon eti kabonganaana n aran te bwai n aron Ana Boki Moomon ke ni kabonganaki bwa kabwarabwaran te ara n aekan taekinan bwain rimoa n aron “Kawaia Kain te Moomon.”
  • Te taeka ae “Mormonism" e bon kairua ao e na aki kabonganaki. Ngkana e na kabwarabwaraki ikotakin taian reirei, te katei ao te anua ni maiu are e irekereke nakon Ana Ekaretia Iesu Kristo ibukiia Aika Itiaki ni Boong aika Kaitira, te ara “ana euangkerio Iesu Kristo are e kaokaki” e bon eti ao e na kabonganaki.
  • Ngkana a taekinaki aomata ke bootaki ake a bwaina te mare ma riaon temanna, e na riai n taekinaki bwa Ana Ekaretia Iesu Kristo ibukiia Aika Itiaki ni Boong aika Kaitira e aki irekereke ma kurubu aika a bwaina te mare ma riaon temanna.

Na Yaca ni Lotu (Fijian)

E mai sereka o Peresitedi Russell M. Nelson e na Lotu i Jisu Karisito ni Yalododonu Edaidai e dua na itukutuku me baleta na yaca ni Lotu:

E mai vakauqeta na Turaga ena noqu vakasama na bibi ni yaca ni Nona Lotu e sa mai vakatakila, sai koya Na Lotu i Jisu Karisito ni Yalododonu Edaidai. Sa tiko e matai keimami na cakacaka me vakayacori me rawa ni keimami mai duavata ena Nona lewa. Ena veimacawa sa sivi, era sa mai biuta vata eso na ikalawa na iliuliu kei na veitabacakacaka ni lotu eso me vakamuri kina na veidusimaki oqo. Nai kuri ni tukutuku me baleta na veika bibi oqo ena qai vakamatatataki yani ena veivula sa tu e matada.

Raica na itukutuku vakavoui e toka ena Newsroom me baleta na iwalewale ni kena vakayagataki na yaca ni lotu, e solia na veidusimaki ena kena vakayagataki donu na yaca ni lotu Na Lotu i Jisu Karisito ni Yalododonu Edaidai. Ena veivula ka tarava, na mataveilawa ni Lotu, kei na veilavelave tale eso ena vakavoutaki me vakaraitaka na veidusimaki oqo mai vei Peresitedi Nelson.

iDusidusi ni Vakavakayagataki - Na Yaca ni Lotu

Na yaca kilai ni Lotu sai koya Na Lotu i Jisu Karisito ni Yalododonu Edaidai. Na yaca taucoko oqo e soli vei Josefa Simici ena ivakatakila mai vua na Kalou ena 1938.

  • Ni dau vakayagataki ena i matai ni gauna, e vinaka me vakayagataki na yaca taucoko ni Lotu: “Na Lotu i Jisu Karisito ni Yalododonu Edaidai.”
  • Ena gauna e gadrevi me vakalekalekataki, e vakauqeti me vakayagataki “na Lotu” se na “Lotu i Jisu Karisito”.
  • E dina ni sa vakayagataki balavu tu mai na vosa na “Lotu Momani” me yaca buli, e sega ni vakadonui na yaca oqori, ka sega ni duavata kina na Lotu na kena vakayagataki. Sa kerei kina, me kua ni dauvakayataki na vakalekaleka na “YDE” se na yaca buli na “Lotu Momani,” me veisosomitaki kina na yaca ni Lotu, me vaka na “Lotu Momani,” “Lotu LDS” se “Lotu ni Yalododonu Edaidai.”
  • Ena gauna e tukuni tiko kina na lewe ni Lotu, e vinaka me vakayagataki na “lewe ni Lotu i Jisu Karisito ni Yalododonu Edaidai” se “Yalododonu Edaidai”. Sa kerei me kua ni vakayagataki na “Lotu Momani”.
  • Na “Momani” e vakayagataki ena gauna e tukuni kina na iVola i Momani se ni dauvakayagataki me vakamacalataki eso na itukutuku makawa me vaka “Nodra Sala na Momani.”
  • Na vosa na “Lotu Momani” e sega ni dodonu ka me kua ni vakayagataki. Ena gauna e vakamacalataki se tukuni tiko na ivakavuvuli vakaivunau, tovo ni bula kei na iwalewale ni bula e vakatabakidua ki Na Lotu i Jisu Karisito ni Yalododonu Edaidai, na vosa me vakayagataki e dodonu ka vakadonui sai koya na “kosipeli vakalesui mai i Jisu Karisito”.
  • E na gauna era tukuni tiko na tamata kei na ilawalawa era vakayacora tiko na vakamau vakalewevuqa se levu na watina, e dodonu me tukuni ka kilai ni Lotu i Jisu Karisito ni Yalododonu Edaidai e sega ni lewena ka cokovata kei na ilawalawa vakaoqo.

Ko e Hingoa ʻo e Siasí (Tongan)

Kuo fai ʻe Palesiteni Lāsolo M. Nalesoni ʻo e Siasi ʻo Sīsū Kalaisi ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní ʻa e fakamatalá ni fekauʻaki mo e hingoa ʻo e Siasí:

Kuo toutou ʻomi ʻe he ʻEikí ki heʻeku fakakaukaú ʻa e mahuʻinga ʻo e hingoa kuó Ne fakahā maʻa Hono Siasí, ʻa e Siasi ʻo Sīsū Kalaisi ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní. Kuo ʻomi ha ngāue kiate kitautolu ke fakafenāpasi kitautolu mo Hono finangaló. ʻI he ngaahi uike kimuí ni maí, kuo fakahoko ʻe he kau taki mo e ngaahi potungāue kehekehe ʻo e Siasí ʻa e ngaahi meʻa ʻoku fie maʻu ke fai ai iá. ʻE maʻu ha toe fakamatala makehe kau ki he meʻa mahuʻingá ni ʻi he ngaahi māhina ka hoko maí.

Vakai ki he fakatonutonu he Newsroom ki he fakahinohino he sīpingá, ʻa ia ʻokú ne ʻomi ha fakahinohino ki he founga tonu ke ui ʻaki e Siasi ʻo Sīsū Kalaisi ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní. ʻI he ngaahi māhina ka hoko maí, ʻe fakatonutonu e ngaahi uepisaiti mo e ngaahi nāunau ʻa e Siasí ke fakahaaʻi e fakahinohino ko ʻeni meia Palesiteni Nalesoní.

Fakahinohino ki he Sīpingá - Ko e Hingoa ʻo e Siasí

Ko e hingoa totonu ʻo e Siasí ko e Siasi ʻo Sīsū Kalaisi ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní. Naʻe ʻomi e hingoa kakató ʻi ha fakahā mei he ʻOtuá kia Siosefa Sāmita ʻi he 1838.

  • ʻI he ʻuluaki fakamatala ki aí, ʻoku fie maʻu ke fakaʻaongaʻi e hingoa kakato ʻo e Siasí: “Siasi ʻo Sīsū Kalaisi ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní.”
  • ʻI he taimi ʻoku fie maʻu ai ha hingoa fakanounoú, ʻoku poupouʻi atu e “ko e Siasí” pe “Siasi ʻo Sīsū Kalaisí.” ʻOku tonu pea poupouʻi foki mo e “Siasi ʻo Sīsū Kalaisi kuo fakafoki maí.”
  • Neongo kuo fuoloa hono fakaʻaongaʻi ʻe he kakaí e “Siasi Māmongá” ko ha hingoa fakatenetene ki he Siasí, ka ʻoku ʻikai ko ha hingoa ia kuo fakamafaiʻi, pea ʻoku ʻikai poupouʻi ʻe he Siasí hono fakaʻaongaʻí. Ko ia ai, kātaki ʻo fakaʻehiʻehi mei hono fakaʻaongaʻi e fakanounou “LDS” pe hingoa fakatenetene “Māmongá” ke fetongi ʻaki e hingoa ʻo e Siasí, ʻo hangē ko e “Siasi Māmongá,” “Siasi LDS,” pe “Siasi ʻo e Kau Mā‘oni‘oni ‘i he Ngaahi ‘Aho Kimui Ní.”
  • ʻI he taimi ʻoku ʻuhinga ai ki he kāingalotu ʻo e Siasí, ʻoku fie maʻu ke fakaʻaongaʻi e ngaahi lea “kau mēmipa ʻo e Siasi ʻo Sīsū Kalaisi ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní” pe “Kāingalotu ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní.” ‘Oku mau kole atu ke ‘oua ‘e fakaʻaongaʻi e lea ko e “Kau Māmonga.”
  • ʻOku tonu hono fakaʻaongaʻi e “Molomoná” ʻi he ngaahi hingoa totonu hangē ko e Tohi ʻa Molomoná pe ko hono fakaʻaongaʻi ko ha hoanauna ʻi he ngaahi hingoa fakahisitōlia hangē ko e “Mormon Trail.”
  • ʻOku ʻikai tonu e foʻi lea ko e “Tui faka-Māmongá” pea ʻoku ʻikai totonu ke fakaʻaongaʻi. ʻI hono fakamatalaʻi e fakatahaʻi ʻo e tokāteliné, anga fakafonua mo e tōʻonga moʻui makehe ʻi he Siasi ʻo Sīsū Kalaisi ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní, ʻoku tonu pea fie maʻu ke fakaʻaongaʻi e lea “ko e ongoongolelei ʻo Sīsū Kalaisi kuo fakafoki maí.”
  • ʻI he taimi ʻoku ʻuhinga ai ki he kakai pe ngaahi kautaha ʻoku nau fakahoko e mali tokolahí, ʻoku totonu ke fakahā ʻoku ʻikai fengāueʻaki e Siasi ʻo Sīsū Kalaisi ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní mo e ngaahi kulupu ʻoku nau fakahoko e mali tokolahí.

O Le Igoa o le Ekalesia (Samoan)

Ua faia e Peresitene Russell M. Nelson o Le Ekalesia a Iesu Keriso o le Au Paia o Aso e Gata Ai le malelega lenei e faatatau i le igoa o le Ekalesia:

Ua faamamafa mai e le Alii i lo’u mafaufau le taua o le igoa na Ia faaali mai mo Lana Ekalesia, o Le Ekalesia a Iesu Keriso o le Au Paia o Aso e Gata Ai. Ua i ai sa tatou galuega i o tatou luma ia aumaia i tatou lava ia ogatusa ma Lona finagalo. I ni vaiaso talu ai nei, na amatalia ai e taitai ma matagaluega eseese o le Ekalesia laasaga talafeagai e faia ai. O le a maua nisi faamatalaga faaopoopo e uiga i lenei mataupu taua i masina o lumanai.

Tagai i le taiala o le sitaili ua faafouina o le Newsroom, lea o loo maua ai le faatonuga i le auala e faasino atu ai ma le talafeagai i Le Ekalesia a Iesu Keriso o le Au Paia o Aso e Gata Ai. I ni masina o lumanai, o le a faafouina ai uepisaite ma anomea a le Ekalesia ina ia atagia ai lenei faatonuga mai ia Peresitene Nelson.

Taiala o le Sitaili - O Le Igoa o le Ekalesia

O le igoa aloaia o le Ekalesia o le, O Le Ekalesia a Iesu Keriso o le Au Paia o Aso e Gata Ai. O le igoa atoa na tuuina mai i se faaaliga mai le Atua ia Iosefa Samita i le 1838.

  • I le faasinomaga muamua, o le igoa atoa o le Ekalesia ua filifilia: “O Le Ekalesia a Iesu Keriso o le Au Paia o Aso e Gata Ai.”
  • A manaomia se faasinomaga puupuu, ua uunaia e faaaoga ia faaupuga “o le Ekalesia” po o le “Ekalesia a Iesu Keriso.” O le “Ekalesia toefuataiina a Iesu Keriso” e sa’o foi ma e uunaia e faaaoga.
  • E ui o le faaupuga “Ekalesia Mamona” ua leva ona faaaogaina faalauaitele o se igoa valaau, ae e le o se faalagiga faatagaina, ma e le fautuaina e le Ekalesia lona faaaogaina. O lea, faamolemole ia aloese mai le faaaogaina o le faapuupuuga “LDS” po o le igoa valaau “Mamona” e suitulaga i le igoa o le Ekalesia, e pei ona i ai i le “Ekalesia Mamona,” Ekalesia AAG,” po o le “Ekalesia o le Au Paia o Aso e Gata Ai.”
  • Pe a faatatau i tagata o le Ekalesia, o faaupuga “tagata o le Ekalesia a Iesu Keriso o le Au Paia o Aso e Gata Ai” po o le “Au Paia o Aso e Gata Ai” ua lelei lena. Matou te talosaga atu e aua ne’i toe faaaogaina le faaupuga “Mamona.”
  • O le upu “Mamona” e sa’o lona faaaogaina i igoa talafeagai e pei o le Tusi a Mamona ma pe a faaaogaina o se upu faamatala i faaupuga o talafaasolopito e pei o le “Savaliga a Mamona.”
  • O le upu “FaaMamona (Mormonism)” e le sa’o ma e le tatau ona toe faaaogaina. Pe a faamatalaina le tuufaatasiga o aoaoga faavae, aganuu ma le sitaili o le olaga tulagaese o Le Ekalesia a Iesu Keriso o le Au Paia o Aso e Gata Ai, o le faaupuga “o le talalelei toefuataiina a Iesu Keriso” e sa’o ma ua lelei lena.
  • Pe a faasino atu i tagata po o faalapotopotoga o loo faia pea autaunonofo (polygamy), e tatau ona ta’ua e faapea, e le fesootai Le Ekalesia a Iesu Keriso o le Au Paia o Aso e Gata Ai ma vaega o autaunonofo.

Nem blong Jos (Bislama)

Presiden Russel M. Nelson blong Jos blong Jisas Kraes blong Ol Lata-dei Sent i mekem toktok ia long saed blong nem blong Jos:

Lod i talem strong long maen blong mi hamas nem blong Hem i talemaot Jos blong Hem, i impoten tumas, mo hem i Jos blong Jisas Kraes blong Ol Lata-dei Sent. Yumi gat wok i stap long fored blong yumi blong stretem tingting blong yumi wetem tingting blong Hem. Long sam wik i pas, plante lida blong Jos mo dipatmen blong Jos oli tekem step blong mekem folem hemia. Sam moa infomesen abaot impoten mata ia bae oli kamaot long ol manis we oli stap kam.

Luk long niufala Niusrum stael gaed we oli apdeitem, we i givim daereksen long stret wei blong tokbaot Jos blong Jisas Kraes blong Ol Lata-dei Sent. Long ol manis we oli stap kam, ol websaet blong Jos mo ol tul blong Jos, bae oli apdeitem olgeta blong i folem daereksen ia we i kam long Presiden Nelson.

Stael Gaed – Nem blong Jos

Ofisol nem blong Jos, hem i, Jos blong Jisas Kraes blong Ol Lata-dei Sent. Ful nem ia, i kam tru long revelesen we i kam long God i go long Josef Smit long 1838.

  • Blong tokbaot Jos, i moa gud blong yusum ful nem blong Jos: “Jos blong Jisas Kraes blong Ol Lata-dei Sent.”
  • Taem oli nidim wan moa sot refrens o nem, ol toktok ia, “Jos,” o “Jos blong Jisas Kraes,” oli stret nem blong yusum. “Jos blong Jisas Kraes we i Kambak” tu i wan stret nem blong yusum mo i gud blong yusum.
  • I nomata we “Momon Jos,” i wan nem we longtaem finis oli yusum blong singaotem Jos, mo yusum olsem wan sot nem, hemia i no wan taetol we oli givim raet from, mo Jos i no glad blong oli stap yusum nem ia. So, plis traem blong no yusum ol sot toktok ia, “LDS,” o sot nem ia, “Momon” blong riplesem nem blong Jos, semmak olsem “Momon Jos,” “LDS Jos,” o “Jos blong ol Lata-dei Sent.”
  • Taem oli tokbaot ol memba blong Jos, ol toktok ia, “Memba blong Jos blong Jisas Kraes blong Ol Lata-dei Sent,” o “Ol Lata-dei Sent,” oli ol stret toktok blong yusum. Mifala i askem se bae oli no yusum toktok ia, “Ol Momon.”
  • “Momon” oli yusum i stret taem oli tokbaot ol nem blong ol man, olsem Buk blong Momon, o taem oli yusum olsem wan adjektiv long histri, olsem “Momon Rod.”
  • Toktok ia, “Momon fasin, Mormonism” i no wan stret toktok mo oli no mas yusum. Taem oli tokbaot doktrin, kalja, mo laefstael we i spesel nomo long hemia blong Jos blong Jisas Kraes blong Ol Lata-dei Sent, toktok ia, “gospel we i kambak blong Jisas Kraes,” i wan stret toktok mo mifala i glad blong man i yusum.
  • Taem oli stap tokbaot ol pipol mo ol oganaesesen we oli stap praktisim poligami, bae oli mas putum o ademap stret se Jos blong Jisas Kraes blong Ol Lata-dei Sent i no joenem ol poligami grup ia.

Style Guide Note:When reporting about The Church of Jesus Christ of Latter-day Saints, please use the complete name of the Church in the first reference. For more information on the use of the name of the Church, go to our online Style Guide.